Elu "raudse eesriide" taga

Raudne eesriie on metafoor ühelt poolt läänemaailma ja teiselt poolt NSV Liidu mõju all olnud idabloki eraldatuse kohta. Tegelikult polnud see kunagi hermeetiliselt suletud. Juba 1940ndate lõpus ja 1950ndate alguses, kui Stalin veel elas, üritasid läänes elavad eestlased Eesti sugulastega kontakti saada kirja teel, mida algusest peale vaatas läbi postitsensuur. Pärast Stalini surma 1953. a läks postiühendus aktiivsemaks ja hiljem oli aeg-ajalt võimalik koguni helistada, ehkki kõnesid kuulati alati pealt. Ainult üksikutel eestlastel oli lubatud läände reisida sealseid sugulasi külastama. Viimastel oli lihtsam Eestisse tulla ja Tallinnas kokku saada.

Tähtsaim infokanal oli lääne meedia, alguses raadio, mida kuulati kogu Eestis. Ameerika Hääle ja Raadio Vaba Euroopa eestikeelseid saateid püüti küll segada, aga tehniliselt ei olnud see päriselt võimalik. Alates 1960. aastate lõpust sai Eesti põhjaosas laialdaselt vaadatavaks Soome televisioon. Lääne ajakirjandust toodi salaja sisse, samuti said seda regulaarselt kõrged võimumehed. Ajakirju Der Spiegel või Time Magazine anti käest kätte lugeda.

Pärast Stalini surma võisid välismaalased kergemini NSV Liitu reisida, peale turistide ja ametlike delegatsioonide lubati riiki nüüd ka välismaiseid vahetusüliõpilasi. Eestis käivate välisdelegatsioonide arv suurenes pidevalt ja regulaarse laevaühenduse avamine Tallinna ja Helsingi vahel 1960. aastate keskel võimaldas ka üksi reisida. Kõik see tegi suhtlemise välismaalt tulnutega kergemaks, ehkki läände tohtis reisida ainult KGB poolt heaks kiidetud väike arv eestlasi, enamikus partei- ja riigitegelased, kunstnikud ja teadlased. „Tavalistele” inimestele oli see võimalik vaid üliharvadel juhtudel. Mõnevõrra rohkem oli võimalusi turismirühma koosseisus reisida idabloki maadesse (Poola, Tšehhoslovakkia jne), kuid ka sinna pääsemine oli erakordne sündmus. Mõned eestlased riskisid eluga, püüdes Nõukogude Liidust lahkuda illegaalselt.

Eestis olid tavainimestele ja välismaalastele suletud nn piiritsoonid (rannaäär koos saartega), sõjaväebaaside ja relvatööstusega linnad (Paldiski, Sillamäe). Oli ka muid piiranguid. Näiteks oli välismaalastel keelatud Tartus ööbida, sest seal oli pommituslennuväe baas. Sellegipoolest ei olnud raudne eesriie kunagi päris täielikult ette tõmmatud – näiteks liikus popkultuur ja muusika hõlpsasti üle piiride ning seepärast sai Eestist Nõukogude Lääs.

Lisateave artikli kohta