Välisinvesteeringud

Põhjused, miks välisettevõtjad Eestisse raha on paigutanud ning paigutavad, on mitmeid. Eestis on need teeninud üpriski head tulu isegi majanduskriisi ajal oli välisinvesteeringute kogutulusus positiivne, kuigi mitmed ettevõtted ja sektorid said suuri kahjumeid.

  • Eesti ärikeskkond on üpris sarnane arenenud maade omale, siin on tagasihoidlik bürokraatia ja korruptsiooni tase. Ka on siinne ärikultuur euroopalik.
  • Euroopa Liidu liikmelisus muutis Eestisse investeerimise siia ahvatlevaks, seda enam, et siinne majanduskasv oli üks ELi kiiremaid. Euro kasutusele võtmine vähendab investorite kartusi veelgi ning Eesti liitumine OECDga viitab siinse äri- ja majanduskeskkonna võrreldavusele maailma parimatega.
  • Eesti tööjõud on suhteliselt odav võrreldes jõukate Euroopa riikidega tehes samas küllaltki kvaliteetset tööd. Praeguseks on küll palgad tõusnud, kuid edasi on arenenud ka siinsete töötajate oskused ning tootlikkuse osas on kasvuvõimalused endiselt head.
  • Kindlasti on ahvatlev ka suhteliselt madal ettevõtte tulumaks ehk võimalus mitte maksta tulumaksu ettevõttesse investeeritud tulude pealt.
  • Tagasihoidlikud transpordikulud Euroopasse võrreldes näiteks mitmete odavate tootmispiirkondadega Aasias ja Aafrikas.
  • Eestis pole küll võimalik luua suuri vabrikuid ja tehaseid, kuid ettevõtete väiksus tähendab,  et siin on võimalik tootmist korraldada paindlikult ning vajadusel valmistatavate toodete ringi suhteliselt kiiresti muuta. Eriti oluline on see mõningate tarbekaupade puhul (nt rõivad, sisustuskaup jmt).

Eesti on üks enim elaniku kohta välismaalt otseinvesteeringuid saanud riik Ida- ja Kesk-Euroopas. Kui esialgu tuli suur osa investeeringuist erastamise kaudu, siis järgnevalt hakkasid kasvama investeeringud ka muudesse ettevõtetesse ja uute ettevõtete loomine. Viimase kümnendi jooksul on välismaalased järjest enam ostnud kohalikke töötavaid ja edukaid ettevõtteid.

Esialgu sai välislaene võtta vaid riik, kuid seda tehti äärmiselt tagasihoidlikult, mistõttu riigi laenukoormus on jäänud väikeseks (keskvalitsus ja omavalitsused kokku umbes 7 miljardit krooni ehk pisut enam kui 7% SKP-st). Tasapisi hakkasid laenud tulema ka eraettevõtetesse ning pankadesse. Suuremad kohalikud ettevõtted on laenanud ka välismaalt (nt Eesti Energia). Põhiline osa laenudest tuli Eestisse aga Skandinaavia pankadele kuuluvate kohalike pankade kaudu. Laenuraha sissevool oli sajandi esimesel kümnendil äärmiselt suur olles põhjuseks ka majanduse ja kinnisvarahindade liialt kiirele kasvule 2005.-2008. aastal. Kuigi 2009. aastast alates on Eesti välisvõlg (ingl k gross debt) vähenenud, on võlatase endiselt kõrge: üle 120% SKPst. Eesti on siiski väga palju ise andnud laene välismaale, mistõttu netovälivõlg (ingl net debt) on tunduvalt väiksem, alla 34% SKP-st.

Välisinvestorid
Rootsi ja Soome ettevõtete positsioon Eestis on viimasel ajal pisut nõrgenenud, kuid endiselt on suurem osa investeeringuid tulnud neist riikidest. Rootsi esikoha (37,7% otseinvesteeringuist) on kindlustanud Eesti suurimate pankade omamine, lisaks on Rootsist tulnud investeeringud telekommunikatsiooni sektorisse ning mitmetesse teistesse ettevõtmistesse.

Soome on Eestisse investeerijate seas teisel kohal (22,6%), ka sealt on tulnud investeeringud pangandusse, aga ka muudesse valdkondadesse, nt kaubandusse ja tööstusesse.

Ülejäänud välisinvesteeringud jaotuvad teiste Euroopa riikide vahel (eelkõige Holland, Küpros, Suurbritannia, Saksamaa, Norra, Luksemburg), lisaks veel on tulnud nimetamisväärselt investeeringuid USAst. Venemaa investorid on olnud Eestis üpris tagasihoidlikud tegutsema – sealt on pärit  3,4% kogu Eestisse tehtud investeeringuist. Muidugi on võimalik, et osa Venemaalt pärit kapitalist on tulnud nn off-shore või teiste riikide investeeringute kattevarjus, kuid ka siiski ei ole nende osakaal märkimisväärne.

Põhiosa välisinvesteeringuist on läinud finantssektorisse (31%), eelkõige pangandusse. Märkimisväärse koguse väliskapitali on kaasanud ka töötlev tööstus (14%), kaubandus (11%), kinnisvara sektor (12%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (13%). 

Investeeringud on Eestisse tulnud mitmel põhjusel. Esialgu ahvatles välisettevõtjaid siinne odav tootmine, mis oli samas suhteliselt kvaliteetne. Praegu on tootmise odavus muutunud vähem tähtsaks, kuna palgad on Eestis üpris kiiresti kasvanud. Samas on Eesti töö endiselt suhteliselt odav arvestades kvaliteeti, palku ning tootlikkuse kasvu, on Eesti atraktiivsus investeerimismaana endiselt säilinud, eriti võrreldes arenenud riikidega. See põhjus ergutas investeerima töötlevasse tööstusesse, transpordi ja side sektorisse.

Järjest enam investeeritakse Eestisse ka siinse tarbimise pärast inimeste jõukus on kasvanud ning nad saavad järjest enam kulutada, ka investeerimisvajadus on suur seega loodavad välisinvestorid ka sellest kasvust tulu saada. Kui varem kasvasid investeeringud finantssektorisse, siis nüüd järjest enam kaubandusse ja teenindusse.

Eesti investeeringud välismaal
Eesti on siirdemajanduste seas üks aktiivsemaid investeerijaid välisriikidesse. Kuid suur osa neist investeeringuist on sisuliselt Lääne investorite paigutused Lätti ja Leetu läbi Eestis asuvate tütarettevõtete. Kuna Eesti majandusareng oli 90-ndatel aastatel kiirem, siis julgesid välisinvestorid siia rohkem ja varem investeerida. Nende Eestis asuvad ettevõtted hakkasid seejärel investeerima Lätti ja Leetu, vahel ka Venemaale. Eriti palju selliseid investeeringuid tehti Skandinaavia firmade poolt finantssektorisse: sel tulemusel on Eesti välisinvesteeringuist koguni 43% finantssektoris.

Järjest enam on suurenenud Eesti kohalike ettevõtete aktiivsem tegutsemine lõunanaabrite majanduses, kuna Eesti väike turg jääb kiiresti kasvavatele ettevõtetele kitsaks. Praegu on Eesti välisinvesteeringuist läinud Leetu ja Lätti umbes 56% (Leedus osakaal selles on pisut suurem). Samal ajal on muidugi ka edukamad Läti ja Leedu ettevõtted pürgimas Eesti turule. Eesti ettevõtjate olulisteks investeerimispiirkondadeks on ka Venemaa ja Ukraina (vastavalt 5% ja 4% investeeringuist), kuid ka Soome (7% investeeringuist).

Lisateave artikli kohta