Nõukogude võimu repressioonid Eestis 1940–1941

​Kohe pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt 1940. a juunis hakkasid Nõukogude julgeolekuorganid arreteerima isikuid, keda käsitleti poliitiliste vastastena. Juunis 1940 võeti kinni vähemalt 30, juulis 123 ja augustis 117 inimest. Kokku arreteeriti 1940. a jooksul üle 1000 inimese. Esimese okupatsiooniaasta jooksul keskendati vahistamised valdavalt kindlatele kategooriatele. Esimeses järjekorras sattusid löögi alla Eesti Vabariigi poliitilise politsei töötajad, sõjaväe juhtkond, endised valgekaartlikud emigrandid ja Eesti poliitiline eliit.

Eesti Vabariigi endistest riigivanematest (kokku 11 isikut) vahistati esimese okupatsiooniaasta jooksul 9 inimest. Otto Strandman tegi vahistamist ennetades enesetapu, pääses ainult August Rei, kellel oli 1940. a juunis õnnestunud sõita Rootsi. 1942. a lõpuks olid kõik vahistatud endised riigivanemad maha lastud või vangistuses surnud, v.a Konstantin Päts, kes oli Venemaal vangis. Lisaks represseeriti esimese nõukogude aasta jooksul 2/3 endistest Vabariigi Valitsuse ministritest, sh viimase valitsuse 11 liikmest 10, umbes pooled viimase okupatsioonieelse parlamendi ja ligi pooled kõrgema kohtu liikmetest. Arreteeriti ka pooled kõrgemad riigiametnikud ja maavanemad ning 1/6 viimastest vallavanematest.

1940. a lõpus kehtestati Eesti NSVs Vene NFSV 1926. a kriminaalkoodeks, mida hakati rakendama tagasiulatuvalt iseseisvas Eestis tehtud tegude eest, mis Eestis ei olnud kuriteod, aga olid seda VNFSV kriminaalõiguses, näiteks sai Nõukogude-vastase tegevuse eest 20 aastat tagantjärele süüdi mõista kõik, kes olid Vabadussõjas sõdinud Nõukogude Venemaa vastu.

Kokku arreteeris Nõukogude võim 1940. a juunist kuni 1941. a oktoobrini u 9400 inimest. Umbes 2000–2200 neist tapeti Eestis, ülejäänud viidi Venemaa vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus paari aasta jooksul, ainult üksikutel õnnestus sõjajärgsetel aastatel kodumaale naasta. Suurem osa Eestis tapetutest lasti maha 1941. a juulis vahetult enne Nõukogude võimuasutuste Eestist evakueerimist Tallinna vanglates. Neile ohvritele lisandub umbes 10 000 inimest, kes viidi ära massiküüditamise käigus 14. juunil 1941.

VÄLISVIITED:

Lisateave artikli kohta